JÄÄTISEMÄNG

ESMASPÄEVAL OLID MEIL KÜLAS RAKVERE GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD, KES AITASID LÄBI VIIA JÄÄTISEMÄNGU.
PAHA NÕID OLI JÄÄTISEL MAITSE JA VÄRVI ÄRA NÕIDUNUD. MEIE RÄNNAKU EESMÄRGIKS LÄBI ERINEVATE ÜLESANNETE OLI TAASTADA JÄÄTISE HEAD OMADUSED.
ÜLESANDED, MIDA PIDIME LAHENDAMA:
* SUUR MAANTEE - (MÄNGU)AUTOGA KÄÄNULISEL TEEL SÕITMINE
* PAHUPIDI METSATUKK - MIS ON PILDIL VALESTI? MIS ON LAUSES VALESTI?
* USSI TEE - JÄNESEHÜPPED
* ÄMBLIKU KODU - MÄLU TREENIMINE
* MUST AUK - KOORDINATSIOON
* VAIKUSE LAGENDIK - LÄBI SEGAJATE VAIKUSE SÄILITAMINE (see meil enamusel ei õnnestunud)
* ELLUÄRKAV KÜNGAS - RINGIST KUJUTISE LOOMINE
* METSAHAIGLA - MUSTRIST SOBIVA TÜKI LEIDMINE
* SOO - PAROOLIGA SOO ÜLETAMINE
* TREPP - ENESEHINNANG
* JÄÄTISE KAUNISTAMINE JA PÄRIS JÄÄTISE SÖÖMINE

LAPSED VÕTSID AKTIIVSELT KÕIKIDEST ÜLESANNETEST OSA.
VAATA PILTE KA PILDIALBUMIST.

SÜGISE SÜNNIPÄEV 2

REEDEL TÄHISTASIME SÜGISE SÜNNIPÄEVA. ILM OLI FANTASTILINE: PÄIKE PAISTIS JA TUULT MEIE JUURES POLNUD.
ALUSTASIME SÜGISLOITSUGA.
SEEJÄREL TEGIME SÜGISELE TERVITUSKAARDI - KIRJUTASIME LOODUSLIKUST MATERJALIST LIIVALE "TERE, SÜGIS!".
PIDASIME PIKNIKKU. MÄNGISIME ERINEVAID MÄNGE.
KÕIGE ROHKEM MEELDIS LASTELE LIIVAST LOSSE EHITADA.
TÄPSELT KL 12.04 TÕUSIS TUUL JA TAEVAS LÄKS VEIDI PILVE, NAGU OLEKSKI SÜGIS UKSEST SISSE ASTUNUD.
VAATA LISAKS PILTE MEIE PILDIALBUMIST.

SÜGISE SÜNNIPÄEV

Reedel, 23. septembril tähistame sügise sünnipäeva. Sel puhul teeme koos 1.s klassiga ühise väljasõidu Valgeranda.
1. tunni oleme koolis ja teeme õppimisi, kuid koolikotti pole vaja kaasa võtta. Saame ilma ka hakkama.
Koolisööklast võtame kaasa 2 saiakest. Iga laps võtab kaasa väikesesse seljakotti endale väikese joogipudeli. Selga ilmastikule sobivad riided.

Kell 9 läheme tellitud bussile ja tagasi jõuame kell 12.30. Palun hiljemalt neljapäevaks tuua bussisõiduraha.

JALGPALLITREENINGUD

Pärnu Spordiselts Kalevi  Spordikooli JALGPALLITREENINGUD

Treeningute eesmärk on lastele tutvustada jalgpalli, jagada oskusi ja teadmisi jalgpallialal. Treeningud arendavad lapsi füüsiliselt - parandavad kordinatsiooni ja liikumisoskust.

Lisaks füüsilisele tegevusele õpib laps treeningutel arvestama teistega ning olema õigel ajal õiges kohas, mis loob suured eelised grupitööks. Kõik trennis omandatavad oskused on eelduseks igale spordialale.

Meie treeningud on kaasahaaravad ja lõbusad, mis äratavad lastes sportimise vastu huvi. Samuti on treeningutesse sisse viidud mängulisust ja lapsesõbralikust.

Treeningmaks on 15 € kuus. Treeningud toimuvad 2 korda nädalas . Trenni kestvus 60 minutit. Hetkel toimuvad trennid Ülejõe Gümnaasiumi staadionil K, R 17.00-18.00. Alates oktoobrist hakkavad trennid toimuma Ülejõe gümnaasiumi ja Rääma põhikooli saalides, päevad ja ajad on veel lahtised.

Treener Indrek Joost on laste ja noorte treener alates 2000. aastast ning läbinud treenerite koolituse Eesti Jalgpalliliidus.

LASTEVANEMATE KOOSOLEK

Kolmapäeval, 14. sept. kell 17 kooli aulas lastevanemate üldkoosolek.

Pärast üldkoosolekut järgneb klassikoosolek 1.C klassiruumis.

PILLITUNNID

Täna, kell 17.30 oli kooli aulas Kunstide Maja õpetajate ja õpilaste poolt pille tutvustav õhtu.
Kohal olnud vanemad valisid oma lapsele pilli, mida laps aasta jooksul Kunstide Majas mängima hakkab.

Homme, teisipäeval on Kunstide Majas algusega kell 8.55. esimene pillitund. Lapsed tuleb vanematel ise kohale tuua. Ärge hiljaks jääge!
Pärast pillitundi saan õpilastele ise järgi minna ja nad kooli tuua.

õpetaja Lemme

MALERING

Alates sellest kolmapäevast on 1.c klassi õpilased oodatud maleringi, mis toimub kolmapäeviti 7. tunni ajal.
Andke teada, kelle laps soovib selles ringis käima hakata.

SÜNNIPÄEVAD

TUNNIPLAAN

ARVUTITUND

Sel nädalal on arvutitund poistele. Tüdrukutel arvutitunni ajal enam pikapäevarühma ei ole, päev natuke lühem.
Järgmisel nädalal vastupidi. Arvutitund on tüdrukutel ja poisid saavad varem koju.

MÕTTED, MILLELE TASUKS VANEMATEL MÕELDA!

·         Mängud ei kao, vaid mängud muutuvad.

·         Mäng peegeldab nii tegelikkust kui ka lapse soove.

·         Lapsel on iseseisvumise aeg.

·         Et olla iseseisev, peab üht- teist oskama.

·         Et toimida arukalt, peab teadma, mis on arukas toimetamine.

·         Kes paneb valmis lapse koolikoti?

·         Lapsevanemal on kiire, lapse töö on aeglane - kiirustamine on kurjast.

·         Lapse meelest võib teise lapse töö olla hea või halb.

·         Oma töö, kui seda on hoolega tehtud, on alati parem vaadata. Kui ta väidab teisiti, on need sõnad talle suhu pandud. Ärge teie seda tehke!

·         Lapse jutud tunduvad vahel väga tõekauged - kas see on valetamine, fantaasia või hoopis lapse soov?

·         Kui laps küsib, ootab ta vastust. Või ei oota? Millal ei oota? Miks ei oota?

·         Milline küsija ja vastaja olete teie?

·         Mida küsida lapselt?

·         Miks laps ei taha vahel kooli minna? ( Kas me ise tahame teha alati kõike,mida on vaja?) Aga millal muutub see mureks?

·         Koolis tekib lastel aeg- ajalt omavahelisi konflikte. Laps arvustab reeglina teisi lapsi ja võrdleb ennast teistega. Kuidas olla lapsele toeks, aga siiski õiglane ja objektiivne?

·         Koolis võib tulla arusaamatusi, pahandusi. Lapsevanem peab olema lapse poolel, kuid targalt . Kuidas?

·         Teie laps on nüüd koolilaps. Ta ei ole enam tita, palun ärge unustage seda.