suhtumine isasse muutub vanusega

4-aastane:
Minu isa oskab kõike.
5-aastane:
Minu isa teab igast asjast midagi.
6-aastane:
Minu isa on targem kui sinu isa.
8-aastane:
Isa ei tea ikka päris kõiki asju.
10-aastane:
Kui minu isa oli laps, siis olid mõned asjad teistmoodi kui praegu.
12-aastane:
No just, ja minu isa ei tea sellest midagi. Ta on ilmselt liiga vana, et neid asju mäletada.
14-aastane:
Ah, ära vana pärast muretse. Ta on nii kohutavalt vanamoodne.
21-aastane:
Minu isa? No kuule, ta jäi sellest rongist maha juba aastaid tagasi.
25-aastane:
Minu isa ehk teab sellest asjast midagi rääkida. Ta on pisut elukogenum.
30-aastane:
Ehk peaks isalt nõu küsima. Tema kogemustele oleks nüüd rakendust.
35-aastane:
Ma ei tee midagi enne, kui olen isaga sel teemal rääkinud.
40-aastane:
Kuidas isa selle probleemi oleks lahendanud? Ta oli tark mees.
50-aastane:
Oh, kui isa oleks nüüd siin ... Oleks ikka pidanud rohkem tookord kuulama. Temalt oleks olnud palju õppida.
delfi.ee

Pilliõppesse peidetud kasu

Muusikatunnid arendavad õpilast vaimselt, füüsiliselt, emotsionaalselt ja sotsiaalselt. Vahel juhtub, et muusikaharidust ei tähtsustata piisavalt. Alljärgnevad põhjused näitavad, miks seda tegema peaks.

Ajutegevuse ergutaminePillimängu õppimine parandab oluliselt ajutegevuse võimekust. Kansase Ülikooli uuring viitab, et noores eas pillimängu õppimine mõjutavad lapse kasvades olulisel määral tema kognitiivsete oskuste arengut.

Mälu treenimine
Noored, kes õpivad pillimängu, on uurimuse põhjal ka parema käitumise, mälu ja intelligentsiga.

Sotsiaalsed oskusedPillimängu õppimine annab võimaluse liituda muusikalise grupiga, mis aitab õppida koostööd, üksteisega arvestamist ning teineteise töö väärtustamist. See on päris tore võimalus õpilaste sotsiaalsete oskustearendamiseks.

Enesekindluse kasvatamineIga kord, kui noor muusik õpib uue loo, mängib midagi väga hästi või lõpetab raske tunni, tunneb ta, et on midagi korda saatnud. See tõstab õpilase enesekindlust ja -väärikust.

Kannatlikkuse õppiminePillimängu õppimine pole lihtne. Selle tulemusena õpib laps toime tulema pettumusega ning mõistab kannatlikkuse väärtust ning raske töö panust eesmärkide saavutamisel. See on noore arengus oluline samm edukaks inimeseks kasvamise juures.

Refereeritud: The Innovative Educator

LASTEVANEMATE KOOSOLEK

5.septembril kell 17.00 toimub lastevanemate üldkoosolek. Ülevaate kooli tegevusest ja hoolekogu tööst annavad U. Krause ja E. Kihl. Üldkoosolekule järgnevad klassikoosolekud. LISASIN VANEMATELE LUBATUD LINGI (paremal teema "Lapsevanemale" all).

LOENG LAPSEVANEMATELE

6.detsembril kell 17.30 toimub kooli saalis loeng “Kuidas õppida koos oma lapsega”. Lektor Kadi Künnapuu. 

Eesti Lugemisühing ja OÜ Viis kutsub loengule „Kas ja kuidas õppida koos lapsega?“
 Koolitusele on oodatud lapsevanemad, keda huvitab, kuidas toetada oma last õppimisel. Vastuse saavad küsimused, kas lapsega peab koos õppima, kuidas toetada lapse iseseisvuse ja vastutuse suurenemist, kuidas teha lapse jaoks lugemine huvitavaks, kuidas tõsta lugemishuvi ja kuidas oma lapsega edukalt suhelda.
Logopeed annab nõu, kuidas toetada lugemis-kirjutamisraskusega last õppimisel ning tutvustab internetipõhise kõneravi võimalusi.
Koolitaja: Kadi Künnapuu (logopeed) www.eripedagoog.ee

VAHEAJAKS TEGEVUSI VANEMATELE ...

MÕTTED, MILLELE TASUKS VANEMATEL MÕELDA!

·         Mängud ei kao, vaid mängud muutuvad.

·         Mäng peegeldab nii tegelikkust kui ka lapse soove.

·         Lapsel on iseseisvumise aeg.

·         Et olla iseseisev, peab üht- teist oskama.

·         Et toimida arukalt, peab teadma, mis on arukas toimetamine.

·         Kes paneb valmis lapse koolikoti?

·         Lapsevanemal on kiire, lapse töö on aeglane - kiirustamine on kurjast.

·         Lapse meelest võib teise lapse töö olla hea või halb.

·         Oma töö, kui seda on hoolega tehtud, on alati parem vaadata. Kui ta väidab teisiti, on need sõnad talle suhu pandud. Ärge teie seda tehke!

·         Lapse jutud tunduvad vahel väga tõekauged - kas see on valetamine, fantaasia või hoopis lapse soov?

·         Kui laps küsib, ootab ta vastust. Või ei oota? Millal ei oota? Miks ei oota?

·         Milline küsija ja vastaja olete teie?

·         Mida küsida lapselt?

·         Miks laps ei taha vahel kooli minna? ( Kas me ise tahame teha alati kõike,mida on vaja?) Aga millal muutub see mureks?

·         Koolis tekib lastel aeg- ajalt omavahelisi konflikte. Laps arvustab reeglina teisi lapsi ja võrdleb ennast teistega. Kuidas olla lapsele toeks, aga siiski õiglane ja objektiivne?

·         Koolis võib tulla arusaamatusi, pahandusi. Lapsevanem peab olema lapse poolel, kuid targalt . Kuidas?

·         Teie laps on nüüd koolilaps. Ta ei ole enam tita, palun ärge unustage seda.